20

Sain alles täna viimase satsi kaks esimest akent valmis, sest külmade ilmade saabumine tähendab, et värv ei kuiva peaaegu üldse. Täna pidid omanikud neile järgi tulema, kuid värv veel naksus mõnest kohast. Haakide pealt võtsin uuesti värvi natuke maha, et jääks vanem mulje. Mind ennast hirmsasti häirib kui nad näevad liiga uued välja, siis polegi sellel taastamisel otsest mõtet. Tegelikult ongi vahepeal vaikelu olnud, sest härrased ehitavad Fotograafile karuvaatlusonni, mis tähendab, et töökojas on haruldaselt vähe ruumi. Järgmisest nädalast, kui onn peaks valmis olema, saab M-i akendega ka edasi liikuda, praegu tuleb see niru aeg üle elada.

Eelmisel nädalal külastas meid härra Peaminister oma kaaskonnaga, nägin teda vilksamisi silmanurgast. Küll aga on tal väga vahva turvameeskond. Pakkusime imehead kõrvitsa-püreesuppi ning meie vana head mustikakooki. Järgmine suurem sündmus on alles detsembri lõpus kui oleme palutud linnapea aastalõpu vastuvõttu toitlustama, mis on veidi hirmus ja põnev samaaegselt!

peale kittimist

sama aken värvitult

enne värvist puhastamist(after-pilti ei ole)

mida A vahepeal tegi

vol 2

sama aken peale puhastamist

29

Põhimõtteliselt oleme aastakese paiksed olnud ning majast on saanud teine kodu. Sinna sattumine toimus kogemata, ilmselt on mängus saatuse sõrm. A-le oli ette nähtud, kuid mina läbisin veel pooleldi töö kõrvalt koolituse, kuidas vana (maja) hoida ning selle eest hoolt kanda, kuidas teha vanast uuema väljanägamisega vana. Vahelduseks teen süüa ja söön ise kah ning pean kohvikut. Viimase pärast ´´päristöölt´´ ära tulingi- hästi kerge südamega. Tänapäev olemegi kaoses.

Nädala alguses tuli tööd juurde. Kaks akent, veidrate mõõtudega, laiuseks 66,5cm. Proteesimist nad ei vajanud, õnneks, sest osavat kätt meil selle jaoks veel paraku pole. Puhastamine võttis sisuliselt kaks päeva aega, sest üks saabus katkise klaasiga ja sellist laiust on keeruline leida. Vedasin kogu olemasoleva klaasivaramu laiali, aga mida pole, seda pole. Täna sai kurvaks kiskuv olukord siiski õnneliku lõpu- koukisime vana rõduukse seest ühe klaasi välja, pidime tema ühte äärt veidi retsima, sest pool sentimeetrit oli liiga palju, aga paika me ta saime! Paistab, et tulemus saab nii kena olema, et kurb on raame värvi alla panna, ent omanikel kindlasti ilus vaadata!
Teistel jätkub uste kraapimise töö, nimelt saabus mõni aeg tagasi terve virn igasuguseid uksi, millel üks kuni mitu värvikihti peal ja selle mahasaamine paras peavalu, aga tasa sõuad- kaugele jõuad. 

Enamasti teen tööd nii, et muusika lõugab kõrvus, sedamoodi on lihtsam keskenduda ja mitte välja teha ümbritsevast. Ühte töökotta oleme sattunud maailma erinevate tahkude pealt, ainsaks ühiseks huviks oma kätega nokitsemine (peaaegu kõik ka usinad tegutsejad). Kindlasti satub ette helgeid hetki, tegelikult lausa iga päev- tänagi itsitasin. Teisalt aga mõtisklen nende taustade üle, kust keegi on tulnud, fantaseerin nende koduse elu üle, kuidas nad kodustega läbi saavad või miks ei saa, kuidas koduse kasvatusega lood on? Miks nad ei ole nagu minu normaalsed inimesed?